Cremant de Bourgogne Blanc de Blancs Extra Brut

Maison Vitteaut-Alberti vahuveinide maja asub Burgundias Rully külas, mis on 19. sajandi algusest tuntud kui Burgundia vahuveinide keskus. Traditsioonilisel pudelis kääritamise meetodil toodetud Crémant vahuveine toodetakse Prantsusmaa eri paigus, kuid meie arvates on tõelisele šampanjale stiililiselt kõige lähedasemad Burgundiast pärit Crémant’id, mille viinamarjavalik on osaliselt identne šampanjaga ning piirkonna lubjakivine savimuld hoiab viinamarjade olulise happesuse erksana. Burgundia parimad Crémant’id ei erine kvaliteedilt šampanjadest ja Vitteaut-Alberti on selle selgeim näide. Jean-Baptiste Ponsot, Rully külas asuva teise veinitehase juht, olevat hiljuti veiniajakirjanikule öelnud, et „kui soovite maitsta piirkonna parimat Crémant’i, peaksite minema veidi kaugemale Vitteaut-Albert’i. Nad on kindlasti piirkonna parim tootja.“

Lucien Vitteaut’ ja tema Itaalia päritolu abikaasa Maria Alberti poolt 1951. aastal asutatud maja vahuveinide kvaliteet võlus kohe kohalikke restorane ja erakliente, võimaldades tootmisel orgaaniliselt kasvada. Tänu raskele tööle tõusis müük mõne aastaga 18 000 pudelini aastas. 1968. aastal liitusid ettevõttega nende poeg Gérard ja tema abikaasa Danielle eesmärgiga suurendada tootmist. Personaalne klienditeenindus kasvatas klientide seas lojaalsust ja suurendas vahuveinide müüki üle 30 000 pudelini kogu Prantsusmaal.
1970. aastatel moderniseeriti seadmeid ja ehitati uus veinitehas. Kuna vahuveini tootmine kogu piirkonnas kasvas, hakkasid veinivalmistajad koostama reegleid, mis moodustasid aluse piirkonna päritolunimetuse taotlusele. AOP Crémant de Bourgogne sündis 1975. aastal ja see määratles Burgundia vahuveini tootmise reeglid.
2002. aastaks oli müük tõusnud 300 000 pudelini, mida müüdi lisaks Prantsusmaale ka eksporditurgudele. 2004. aastal liitus Gérardi ja Danielle’i tütar Agnès Vitteaut pereettevõttega pärast õigusteaduse ja enoloogia õpingute lõpetamist. Samal aastal ehitas Maison Vitteaut-Alberti uue hoone, mis võimaldas kogu tootmisprotsessi – pressimist, kääritamist, segamist, laagerdumist, peitsi eemaldamist, veinivalmistamist ja pakendamist – läbi viia ühe katuse all.

Tänapäeval on majal 22 hektarit viinamarjaistandusi Côte Chalonnaise’i, Hautes-Côtes de Beaune’i ja Marangesi piirkondades. Viinamarjaistanduste pinnas koosneb peamiselt savisest lubjakivist, mis annab viinamarjadele mineraalsuse ja värske rafineerituse, mis on tippkvaliteedi saavutamiseks vajalikud omadused.